| Title | : | Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast |
| Author | : | |
| Rating | : | |
| ISBN | : | - |
| ISBN-10 | : | 9789916704318 |
| Language | : | Estonian |
| Format Type | : | Hardcover |
| Number of Pages | : | 328 |
| Publication | : | Published August 1, 2023 |
Eesti- ja lätisakslaste teed läksid neis sündmustes mõnevõrra lahku. Suur osa siinseid baltisakslasi – nii aadlikke kui ka mitteaadlikke – astus Vabadussõja ajal omaenda rahvuslikku väeossa Eesti rahvaväes, Balti pataljoni, ja tegi sõja läbi koos eestlastega. Lätisakslaste enamik astus Balti Landeswehri, mis alustas ja lõpetas oma tee samuti iseseisva Läti armee koosseisus, kuid vahepeale jäi muudki. Nii eesti- kui ka lätisakslaste soov oli siiski hoida oma Heimat’it, kodumaad, bolševike pealetungi eest. Nooruse uljuses ja hulljulguses asusid need enamasti pea poisieas mehed võitlusse oma kodu ja perekonna kaitsel.
See kogumik toob lugeja ette kolme baltisaksa noormehe sõjamälestused, mis näitavad toona toimunut eri nurkade alt. Heinrich von Dehni meenutused Balti pataljoni ratsaeskadroni sõjateest aastail 1918–1920 saavad alguse pataljoni eelkäija, Eesti rahvaväe 5. polgu ratsakuulipildujate komando moodustamisega Rakveres ning päädivad sõja lõpukuudel positsioonilahingutega Narva all. Oswald Hartge, tollal õigusteadusüliõpilane, liitus formeeritava Balti pataljoniga 1918. aasta jõulude eel, enne kui enamlased jõudsid Tartu hõivata, ja tegi selle koosseisus kaasa kogu Vabadussõja. Krahv Alexander Stenbock-Fermor astus Riia reaalgümnaasiumi kõigest kuueteistkümneaastase õpilasena vabatahtlikuna Landeswehri ridadesse ja temal tuli eestlastega kohtuda lahinguväljal kui vastastega.
Ehkki need sõjamälestused on kõigest killukesed baltisakslaste mälestuse kirevas mosaiigis, aitavad need mõista toonaseid meeleolusid, asjaosalisi ja valikuid ning näha nendes noortes meestes mitte meie vihaseid vaenlasi, vaid osalisi meie ühise kodumaa ajaloo olulistes sündmustes.
Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast Reviews
-
Minu arvamuse raamatust leiab blogist
https://triinuraamatud.wordpress.com/... -
Baltisaksa rahvakillu osa meie ajaloos on kahtlemata huvitav peatükk ja eks olen neist üht koma teist lugema ka sattunud. Seda huvitavam oli seekordse teose vaatepunkt Eesti Vabariigi ja/või oma huvide kaitsmise nimel sõdimisest. Teoses toodud kolme baltisakslase mälestused on üsna eriilmelised. Kui teose pikim lugu Heinrich von Dehnilt meenutab kroonikavormis sõjakäiku, kus üsna üksikasjalikult ja kohati kuivavõitu päevikuvormis läbitud kohtadest ja rutiinsetest toimingutest kirjutatakse, siis teised kaks on lühemad, mahlakamad ja hingeminevamad. Üliõpilasena Balti pataljoniga liitunud Oswald Hartge mälestused paistavad silma kohati poeetiliste kirjelduste poolest ning otse koolipingist Landeswehriga liitunud krahv Alexander Stenbocki kirja pandud ridadest õhkub ühelt poolt nooruslikku uljust, teisalt aga noorusele omaseid ehedaid ja otsekoheseid tundeid kaaslaste kaotamise ja ise tapmises osalemise üle. Viimane tahk oligi vist minu jaoks kõige huvitavam, sest puudutas just sõjategevuse psühholoogilist poolt, mille vastu detailsetest lahinguskeemidest ja strateegiatest rohkem huvi tunnen. Nende mälestuste kaudu saab ka täitsa kena ülevaatliku ülevaate Eesti Vabadussõja kulgemisest.
Küll teemast välja, kuid seda raamatut lugedes tekkis mul taas soov saada rohkem aimu sellest, kuidas sattus Venemaalt Pihkva kubermangust Eestisse Valka mu vanaisa. Baltisakslane ta küll polnud, "valge" Vene talupoeg, kes teenis tsaariarmees ja viibis Eestis alates novembrist 1919. Olen ikka arvanud, et see oli ka kuidagi sõjategevusega seotud ja vahepeal tundus tõenäoline isegi Loodearmee, kuid nüüd tundub, et pigem siiski mitte. Arhiivimaterjalidest siiani midagi rohkemat leidnud pole ja küsida ka enam väga kelleltki ei ole... -
https://raamaturiiulike.wordpress.com...
